“Find a guy who calls you beautiful instead of hot, who calls you back when you hang up on him, who will lie under the stars and listen to your heartbeat, or will stay awake just to watch you sleep... wait for the boy who kisses your forehead, who wants to show you off to the world when you are in sweats, who holds your hand in front of his friends, who thinks you're just as pretty without makeup on. One who is constantly reminding you of how much he cares and how lucky his is to have you.... The one who turns to his friends and says, 'that's her.'”Monday, July 13, 2009
Mõte
“Find a guy who calls you beautiful instead of hot, who calls you back when you hang up on him, who will lie under the stars and listen to your heartbeat, or will stay awake just to watch you sleep... wait for the boy who kisses your forehead, who wants to show you off to the world when you are in sweats, who holds your hand in front of his friends, who thinks you're just as pretty without makeup on. One who is constantly reminding you of how much he cares and how lucky his is to have you.... The one who turns to his friends and says, 'that's her.'”
Sunday, June 14, 2009
Suve laul
Violina ft. Lenna Kuurmaa - Sellel Ööl
Meeldib!
http://www.youtube.com/watch?v=wL0qfDd42v8&feature=related
Sunday, December 28, 2008
Läbi
Ongi saanud läbi see 2008 jõul. Lühidalt öeldes möödus see mul lihtsalt olles ja puhates. Ei puudunud loomulikult traditsioonilised jõulusöögid (v.a verivorst minu puhul), sugulased, raamat! (olin unustanud, kui hea on lihtsalt niisama lugeda, midagi haaravat). Ja oligi niiiii hea puhkus, kahju et paksu lund pole, oleks hea meelega sellega möllanud :)Uuel aastal näeb!
Sunday, November 23, 2008
Kevadest talve
Alles üleeile veel jalutasin kevadises Itaalias õhukese jaki ja jalanõudega, kuid nüüd olles maandunud otse talves võin need vist rahuliku südamega kapisügavustesse peita. Natuke kahju on, et ma ei näinudki päris esimest kodumaist lund taevast vaikselt langemas, vaid sattusin kohe keset lumetormi või tegelikult kui nüüd mõelda, siis nägin küll, kuid mitte Tallinnas vaid Prahas, istudes lennujaamas ja oodates kannatlikult oma lendu suure väsimuse ja unega võideldes. Tegelikult hakkasin täitma oma koolitusevihikut, kuid olin kuidagi kannatamatu ennem oma blogi täiendama, mida pole nüüdseks küll kaua juhtunud.
Mis siis viimastel päevadel toimunud on?
Nimelt 2 nädalat tagasi teatati mulle, et ma lendan koolitusele, Itaaliasse. Jah, just teatamiseks võib seda nimetada, sest ega keegi ei küsinud, kas ma saan minna vms. Niisiis tuli see mulle väga kiiresti ja toreda ootamatusena sülle.
Vahetult enne rabasin tööd teha hommikust õhtuni, et kõik saaks valmis, sest 4 tööpäeva on hambatehnikule tegelikult ülisuur ajakadu. Seega tundsin suurt rahulolu, et saan minna puhkama..vähemalt nii ma arvasin, et läheb :)
Kolmapäeva päeval alustasime lendu Bologna poole ja pabistamine, et ma ei tea meie koolituseseltskonnast kedagi osutus mõttetuks, sest toakaaslaseks sain ühe hambatehniku, kellega kooli ajal natuke suheldud olin ja osad näod olid veel tuttavad. 5h Praha lennujaamas oodata oli paras pähkel, sest lend läks edasi alles suht öösel aga seda suurem oli rõõm lõpuks kohale jõuda. Ööbisime siis 4* hotellis, mis oli päris tore ja uni tuli ka hea. Hommikul põrutasime kohe koolitusruumidesse (koolituse teema oli siis Rhein83 juureankrud ja lukud, mis ei ütle võhikule mitte midagi :)), mis oli 15min jalutuskäigu kaugusel. Koolitust ennast ma kartsin ka, sest olen sellel teemal suhteliselt võhik ja ise tööl neid süsteeme veel pole kasutanud, nii et siis ainult kooliteooriaga läksin ja see on juba teada, milline see kooliteooria on.
Koolitajaks oli Gianni (hääldus kõlas rohkem nagu Johnny :P), kes oli super hüper tore! Pildus koguaeg nalja igas suunas ja oskas asja selgeks teha. Peale selle ta naeris nii palju (ma mõtlen südamest naeris), ma mõtlesin, et küll peab ikka õnnelik inimene olema. Tema abimees oli Luca, kes oskas natuke vähem inglise keelt ja kellega suhtlemine käis pigem kehakeeles. Üldine süsteem oli siis selline, et kuulasime teooriat ja siis tegime kõik tööde tüübid ka praktiliselt läbi. Kartsin jälle, et ma jään oma väheste kogemustega jänni, aga asi ei olnud üldse nii hull ja sain enamus asjadele kohe pihta.
Esimene õhtu käisime siis restoranis söömas ka (lõunal oli meil loomulikult pizza paus). Pärast seda kui olime turboga peale koolitust koju pannud ja pesus käinud (mis tähendab, et need 2 päeva olid VÄGA tempokad). Restoran ise oli väga armas ja hubane ja meile oli kaetud suur laud. Toidud olid head küll, aga keegi oleks võinud mainida, et meil 6!! käiku sööke tuleb, siis oleks vast viimastele toitudele natuke ruumi kõhtu jäänud.
1. suupisted: parmesani juust ja vorstikuubikud
2. supp: käsitsi valmistatud minipelmeeni taolised asjad puljongis
3. pasta (ma arvasin, et see on nüüd pearoog ja kell näitas juba 00.00 :/)
4. liha kartulitega
5. magustoidu eelroog
6. magustoit (milleni mitttte keegi ei jõudnud :D)
Kõrvale pakuti ainult veini ja vett. Kusjuures valge vein (mullidega) oli väga hea! Arvestades seda, et ma pole üldse veinisõber aga seal sai ikka päris palju seda joodud ja Gianni oli väga lahke mu klaasi täitma koguaeg :D Lõpuks proovisime ära ka nende ühe rahvusnapsu vist, mis oli päris kange ja sidruni maitsega.
Lõpetasime söömise kell 01! ja ootasime osa seltskonda siis väljas. Lõpuks kui nad jõudsin ka õue tuli välja, et nad said proovida tradisioonilist rummimuffinit (suur anum rummiga täiedetud ja muffinid siis ligunesid seal). Mu nägu venis siis pikaks vist, et ma ei saaaanudki nüüd seda maitsta ja Gianni, tore mees nagu ta oli, viis mu kohe tagasi ja lasi baarmanil veel mõne muffini välja tõsta :D päris huvitav oli see võib lausa öelda, et päris Kange muffin teine.
Tegime siis vanalinnas jalutuskäigu ja pooled said rohkem söödud kaloreid kulutada ja jala koju minna ja ülejäänud läksid pool maad minibussiga. Kusjuures see on täiesti normaalne, et autojuht ise ka joob kuskil 7 klaasi veini ja siis hüppab autorooli.
Teine päev möödus jälle sama tegusalt (hommikusöök, koolitus, pizzapaus, koolitus) lõpuks oli kõigil pea suhteliselt sassis ja kopp ees :D, sest kõik tahtsid juba shoppama. Niisiis jäi meil kuskil 2h ainult linnas käimiseks, nii et panime turboga peatänava poole teele. Pooljoostes läbisin siis mõned parimad poed ja teigin oma ostud ära :P ja siis panime jälle turboga hotelli poole, kus jäi täpselt tund, et pesus käia ja klubiks sättida. Ja siis jälle minek! (ma ütlesin ju et tempo tempo tempo!) Klubi-restoran asus vanalinnas jälle. Suhteliselt eksklusiivne värk oli ja Inimesed olid kõik VÄGA üles löödud ja mul oli tunne, et meie, Eestlased, oleme suhteliselt maamatsid seal nende Itaallaste keskel. Kõigepealt oli seal siis ruum, kus olid lauad ja kus me jälllle 4 käiku süüa saime :/ Ma üritasin juba alguses tagasi hoida, arvestades eelneva õhtuga ja teades, et pärast läheb tantsuks ka. Keskendusin siis veinile :D Hiljem tellis Gianni jälle rahvusnapse ja olukord oli juba päris lõbus. Siis suundusime kõik edasi klubi poole, kus meid kostitati veel shampusega ja pidu oligi püsti. Osad seltskonnast läksid juba varem minema ka. Need kes nö juba klubieast välja kasvanud olid. Arvestades, et Gianni ise on 41a ja Luca 46a siis võiks nende kohta ju sama öelda, aga eeeeei, panid tantsu nagu metsalised, mis oli niiii toree. Gianni hoiatas mind Itaalia meeste eest ka, need on maniakid ju :P Igatahes igakord kui keegi jälle krabas kuskilt, siis Gianni naeris ennast herneks ja Luca nimetas end mu nõbuks :)
Oeh, ja siis kell 03 pidime ära minemaaaaaa, kuigi ma oleks vist hommikuni seal vabalt olnud, aga me pidime kl 05 lennujaamas olema :( Ja nii siis pidu otsa sai. Poole tee pealt viis Gianni meid oma audiga edasi ja pani muusika põhja ja siis hotelli ees me kuulasime ja laulsime Walking Away laulu. Mis oli jälle niiii toreeee ja kurbbbb. Ja siis hotelli ees me jätsime hüvasti ja tegime kõik grupikalli (minu mõtee! :P) ja Gianni nimetas mu päeva võitjaks :D (hahah, ma ei kommenteeri). Igatahes hotellis vajusin veel korra oma ilusti ära tehtud voodisse ja sain 30min und näha kui juba minek oli.
Prahasse lendasime jälle propellerlennukiga, mis loksutas nagu oleks aukliku tee peal sõitnud. Õnneks ma olin nii väsinud, et panin kohe klapid pähe ja magasin terve aeg. Vahepeal läks loksutamine päris hulluks, aga ma ei jaksanud üldse keskenduda. Hiljem olid pooled inimesed shokis :D Hilinesime ka 30min. Ja maandusime siis keset lumesadu ja ootasime jälle 3h Prahas ja nii ma siis Eestisse saabusingi, keset talve oma õhukese kevadjakiga.
Oijah, ma ei uskunudki, et üks koolitus nii tore võib olla! (emotsioonid laes üle pika aja)
Mis siis viimastel päevadel toimunud on?
Nimelt 2 nädalat tagasi teatati mulle, et ma lendan koolitusele, Itaaliasse. Jah, just teatamiseks võib seda nimetada, sest ega keegi ei küsinud, kas ma saan minna vms. Niisiis tuli see mulle väga kiiresti ja toreda ootamatusena sülle.
Vahetult enne rabasin tööd teha hommikust õhtuni, et kõik saaks valmis, sest 4 tööpäeva on hambatehnikule tegelikult ülisuur ajakadu. Seega tundsin suurt rahulolu, et saan minna puhkama..vähemalt nii ma arvasin, et läheb :)
Kolmapäeva päeval alustasime lendu Bologna poole ja pabistamine, et ma ei tea meie koolituseseltskonnast kedagi osutus mõttetuks, sest toakaaslaseks sain ühe hambatehniku, kellega kooli ajal natuke suheldud olin ja osad näod olid veel tuttavad. 5h Praha lennujaamas oodata oli paras pähkel, sest lend läks edasi alles suht öösel aga seda suurem oli rõõm lõpuks kohale jõuda. Ööbisime siis 4* hotellis, mis oli päris tore ja uni tuli ka hea. Hommikul põrutasime kohe koolitusruumidesse (koolituse teema oli siis Rhein83 juureankrud ja lukud, mis ei ütle võhikule mitte midagi :)), mis oli 15min jalutuskäigu kaugusel. Koolitust ennast ma kartsin ka, sest olen sellel teemal suhteliselt võhik ja ise tööl neid süsteeme veel pole kasutanud, nii et siis ainult kooliteooriaga läksin ja see on juba teada, milline see kooliteooria on.
Koolitajaks oli Gianni (hääldus kõlas rohkem nagu Johnny :P), kes oli super hüper tore! Pildus koguaeg nalja igas suunas ja oskas asja selgeks teha. Peale selle ta naeris nii palju (ma mõtlen südamest naeris), ma mõtlesin, et küll peab ikka õnnelik inimene olema. Tema abimees oli Luca, kes oskas natuke vähem inglise keelt ja kellega suhtlemine käis pigem kehakeeles. Üldine süsteem oli siis selline, et kuulasime teooriat ja siis tegime kõik tööde tüübid ka praktiliselt läbi. Kartsin jälle, et ma jään oma väheste kogemustega jänni, aga asi ei olnud üldse nii hull ja sain enamus asjadele kohe pihta.
Esimene õhtu käisime siis restoranis söömas ka (lõunal oli meil loomulikult pizza paus). Pärast seda kui olime turboga peale koolitust koju pannud ja pesus käinud (mis tähendab, et need 2 päeva olid VÄGA tempokad). Restoran ise oli väga armas ja hubane ja meile oli kaetud suur laud. Toidud olid head küll, aga keegi oleks võinud mainida, et meil 6!! käiku sööke tuleb, siis oleks vast viimastele toitudele natuke ruumi kõhtu jäänud.
1. suupisted: parmesani juust ja vorstikuubikud
2. supp: käsitsi valmistatud minipelmeeni taolised asjad puljongis
3. pasta (ma arvasin, et see on nüüd pearoog ja kell näitas juba 00.00 :/)
4. liha kartulitega
5. magustoidu eelroog
6. magustoit (milleni mitttte keegi ei jõudnud :D)
Kõrvale pakuti ainult veini ja vett. Kusjuures valge vein (mullidega) oli väga hea! Arvestades seda, et ma pole üldse veinisõber aga seal sai ikka päris palju seda joodud ja Gianni oli väga lahke mu klaasi täitma koguaeg :D Lõpuks proovisime ära ka nende ühe rahvusnapsu vist, mis oli päris kange ja sidruni maitsega.
Lõpetasime söömise kell 01! ja ootasime osa seltskonda siis väljas. Lõpuks kui nad jõudsin ka õue tuli välja, et nad said proovida tradisioonilist rummimuffinit (suur anum rummiga täiedetud ja muffinid siis ligunesid seal). Mu nägu venis siis pikaks vist, et ma ei saaaanudki nüüd seda maitsta ja Gianni, tore mees nagu ta oli, viis mu kohe tagasi ja lasi baarmanil veel mõne muffini välja tõsta :D päris huvitav oli see võib lausa öelda, et päris Kange muffin teine.
Tegime siis vanalinnas jalutuskäigu ja pooled said rohkem söödud kaloreid kulutada ja jala koju minna ja ülejäänud läksid pool maad minibussiga. Kusjuures see on täiesti normaalne, et autojuht ise ka joob kuskil 7 klaasi veini ja siis hüppab autorooli.
Teine päev möödus jälle sama tegusalt (hommikusöök, koolitus, pizzapaus, koolitus) lõpuks oli kõigil pea suhteliselt sassis ja kopp ees :D, sest kõik tahtsid juba shoppama. Niisiis jäi meil kuskil 2h ainult linnas käimiseks, nii et panime turboga peatänava poole teele. Pooljoostes läbisin siis mõned parimad poed ja teigin oma ostud ära :P ja siis panime jälle turboga hotelli poole, kus jäi täpselt tund, et pesus käia ja klubiks sättida. Ja siis jälle minek! (ma ütlesin ju et tempo tempo tempo!) Klubi-restoran asus vanalinnas jälle. Suhteliselt eksklusiivne värk oli ja Inimesed olid kõik VÄGA üles löödud ja mul oli tunne, et meie, Eestlased, oleme suhteliselt maamatsid seal nende Itaallaste keskel. Kõigepealt oli seal siis ruum, kus olid lauad ja kus me jälllle 4 käiku süüa saime :/ Ma üritasin juba alguses tagasi hoida, arvestades eelneva õhtuga ja teades, et pärast läheb tantsuks ka. Keskendusin siis veinile :D Hiljem tellis Gianni jälle rahvusnapse ja olukord oli juba päris lõbus. Siis suundusime kõik edasi klubi poole, kus meid kostitati veel shampusega ja pidu oligi püsti. Osad seltskonnast läksid juba varem minema ka. Need kes nö juba klubieast välja kasvanud olid. Arvestades, et Gianni ise on 41a ja Luca 46a siis võiks nende kohta ju sama öelda, aga eeeeei, panid tantsu nagu metsalised, mis oli niiii toree. Gianni hoiatas mind Itaalia meeste eest ka, need on maniakid ju :P Igatahes igakord kui keegi jälle krabas kuskilt, siis Gianni naeris ennast herneks ja Luca nimetas end mu nõbuks :)
Oeh, ja siis kell 03 pidime ära minemaaaaaa, kuigi ma oleks vist hommikuni seal vabalt olnud, aga me pidime kl 05 lennujaamas olema :( Ja nii siis pidu otsa sai. Poole tee pealt viis Gianni meid oma audiga edasi ja pani muusika põhja ja siis hotelli ees me kuulasime ja laulsime Walking Away laulu. Mis oli jälle niiii toreeee ja kurbbbb. Ja siis hotelli ees me jätsime hüvasti ja tegime kõik grupikalli (minu mõtee! :P) ja Gianni nimetas mu päeva võitjaks :D (hahah, ma ei kommenteeri). Igatahes hotellis vajusin veel korra oma ilusti ära tehtud voodisse ja sain 30min und näha kui juba minek oli.
Prahasse lendasime jälle propellerlennukiga, mis loksutas nagu oleks aukliku tee peal sõitnud. Õnneks ma olin nii väsinud, et panin kohe klapid pähe ja magasin terve aeg. Vahepeal läks loksutamine päris hulluks, aga ma ei jaksanud üldse keskenduda. Hiljem olid pooled inimesed shokis :D Hilinesime ka 30min. Ja maandusime siis keset lumesadu ja ootasime jälle 3h Prahas ja nii ma siis Eestisse saabusingi, keset talve oma õhukese kevadjakiga.
Oijah, ma ei uskunudki, et üks koolitus nii tore võib olla! (emotsioonid laes üle pika aja)
Saturday, October 18, 2008
Pühapäeva hommik
Great, uni läks niisama kell 7.45 ära! Järjekordne Murphy seadus, et kui magada saab, siis ikka ei maga küll ja kui ei saa, siis magaks maailmalõpuni..
Friday, August 22, 2008
Wednesday, August 13, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)
