sircu mõtted

Mõte

2009-07-13T09:19:00.000-07:00

“Find a guy who calls you beautiful instead of hot, who calls you back when you hang up on him, who will lie under the stars and listen to your heartbeat, or will stay awake just to watch you sleep... wait for the boy who kisses your forehead, who wants to show you off to the world when you are in sweats, who holds your hand in front of his friends, who thinks you're just as pretty without makeup on. One who is constantly reminding you of how much he cares and how lucky his is to have you.... The one who turns to his friends and says, 'that's her.'”

Suve laul

2009-06-14T01:00:00.000-07:00

Violina ft. Lenna Kuurmaa - Sellel Ööl

Meeldib!

http://www.youtube.com/watch?v=wL0qfDd42v8&feature=related

Läbi

2008-12-28T03:58:00.000-08:00

Ongi saanud läbi see 2008 jõul. Lühidalt öeldes möödus see mul lihtsalt olles ja puhates. Ei puudunud loomulikult traditsioonilised jõulusöögid (v.a verivorst minu puhul), sugulased, raamat! (olin unustanud, kui hea on lihtsalt niisama lugeda, midagi haaravat). Ja oligi niiiii hea puhkus, kahju et paksu lund pole, oleks hea meelega sellega möllanud :)

Uuel aastal näeb!

Kevadest talve

2008-11-23T01:01:00.001-08:00

Alles üleeile veel jalutasin kevadises Itaalias õhukese jaki ja jalanõudega, kuid nüüd olles maandunud otse talves võin need vist rahuliku südamega kapisügavustesse peita. Natuke kahju on, et ma ei näinudki päris esimest kodumaist lund taevast vaikselt langemas, vaid sattusin kohe keset lumetormi või tegelikult kui nüüd mõelda, siis nägin küll, kuid mitte Tallinnas vaid Prahas, istudes lennujaamas ja oodates kannatlikult oma lendu suure väsimuse ja unega võideldes. Tegelikult hakkasin täitma oma koolitusevihikut, kuid olin kuidagi kannatamatu ennem oma blogi täiendama, mida pole nüüdseks küll kaua juhtunud.

Mis siis viimastel päevadel toimunud on?

Nimelt 2 nädalat tagasi teatati mulle, et ma lendan koolitusele, Itaaliasse. Jah, just teatamiseks võib seda nimetada, sest ega keegi ei küsinud, kas ma saan minna vms. Niisiis tuli see mulle väga kiiresti ja toreda ootamatusena sülle.

Vahetult enne rabasin tööd teha hommikust õhtuni, et kõik saaks valmis, sest 4 tööpäeva on hambatehnikule tegelikult ülisuur ajakadu. Seega tundsin suurt rahulolu, et saan minna puhkama..vähemalt nii ma arvasin, et läheb :)

Kolmapäeva päeval alustasime lendu Bologna poole ja pabistamine, et ma ei tea meie koolituseseltskonnast kedagi osutus mõttetuks, sest toakaaslaseks sain ühe hambatehniku, kellega kooli ajal natuke suheldud olin ja osad näod olid veel tuttavad. 5h Praha lennujaamas oodata oli paras pähkel, sest lend läks edasi alles suht öösel aga seda suurem oli rõõm lõpuks kohale jõuda. Ööbisime siis 4* hotellis, mis oli päris tore ja uni tuli ka hea. Hommikul põrutasime kohe koolitusruumidesse (koolituse teema oli siis Rhein83 juureankrud ja lukud, mis ei ütle võhikule mitte midagi :)), mis oli 15min jalutuskäigu kaugusel. Koolitust ennast ma kartsin ka, sest olen sellel teemal suhteliselt võhik ja ise tööl neid süsteeme veel pole kasutanud, nii et siis ainult kooliteooriaga läksin ja see on juba teada, milline see kooliteooria on.

Koolitajaks oli Gianni (hääldus kõlas rohkem nagu Johnny :P), kes oli super hüper tore! Pildus koguaeg nalja igas suunas ja oskas asja selgeks teha. Peale selle ta naeris nii palju (ma mõtlen südamest naeris), ma mõtlesin, et küll peab ikka õnnelik inimene olema. Tema abimees oli Luca, kes oskas natuke vähem inglise keelt ja kellega suhtlemine käis pigem kehakeeles. Üldine süsteem oli siis selline, et kuulasime teooriat ja siis tegime kõik tööde tüübid ka praktiliselt läbi. Kartsin jälle, et ma jään oma väheste kogemustega jänni, aga asi ei olnud üldse nii hull ja sain enamus asjadele kohe pihta.

Esimene õhtu käisime siis restoranis söömas ka (lõunal oli meil loomulikult pizza paus). Pärast seda kui olime turboga peale koolitust koju pannud ja pesus käinud (mis tähendab, et need 2 päeva olid VÄGA tempokad). Restoran ise oli väga armas ja hubane ja meile oli kaetud suur laud. Toidud olid head küll, aga keegi oleks võinud mainida, et meil 6!! käiku sööke tuleb, siis oleks vast viimastele toitudele natuke ruumi kõhtu jäänud.
1. suupisted: parmesani juust ja vorstikuubikud
2. supp: käsitsi valmistatud minipelmeeni taolised asjad puljongis
3. pasta (ma arvasin, et see on nüüd pearoog ja kell näitas juba 00.00 :/)
4. liha kartulitega
5. magustoidu eelroog
6. magustoit (milleni mitttte keegi ei jõudnud :D)

Kõrvale pakuti ainult veini ja vett. Kusjuures valge vein (mullidega) oli väga hea! Arvestades seda, et ma pole üldse veinisõber aga seal sai ikka päris palju seda joodud ja Gianni oli väga lahke mu klaasi täitma koguaeg :D Lõpuks proovisime ära ka nende ühe rahvusnapsu vist, mis oli päris kange ja sidruni maitsega.

Lõpetasime söömise kell 01! ja ootasime osa seltskonda siis väljas. Lõpuks kui nad jõudsin ka õue tuli välja, et nad said proovida tradisioonilist rummimuffinit (suur anum rummiga täiedetud ja muffinid siis ligunesid seal). Mu nägu venis siis pikaks vist, et ma ei saaaanudki nüüd seda maitsta ja Gianni, tore mees nagu ta oli, viis mu kohe tagasi ja lasi baarmanil veel mõne muffini välja tõsta :D päris huvitav oli see võib lausa öelda, et päris Kange muffin teine.

Tegime siis vanalinnas jalutuskäigu ja pooled said rohkem söödud kaloreid kulutada ja jala koju minna ja ülejäänud läksid pool maad minibussiga. Kusjuures see on täiesti normaalne, et autojuht ise ka joob kuskil 7 klaasi veini ja siis hüppab autorooli.

Teine päev möödus jälle sama tegusalt (hommikusöök, koolitus, pizzapaus, koolitus) lõpuks oli kõigil pea suhteliselt sassis ja kopp ees :D, sest kõik tahtsid juba shoppama. Niisiis jäi meil kuskil 2h ainult linnas käimiseks, nii et panime turboga peatänava poole teele. Pooljoostes läbisin siis mõned parimad poed ja teigin oma ostud ära :P ja siis panime jälle turboga hotelli poole, kus jäi täpselt tund, et pesus käia ja klubiks sättida. Ja siis jälle minek! (ma ütlesin ju et tempo tempo tempo!) Klubi-restoran asus vanalinnas jälle. Suhteliselt eksklusiivne värk oli ja Inimesed olid kõik VÄGA üles löödud ja mul oli tunne, et meie, Eestlased, oleme suhteliselt maamatsid seal nende Itaallaste keskel. Kõigepealt oli seal siis ruum, kus olid lauad ja kus me jälllle 4 käiku süüa saime :/ Ma üritasin juba alguses tagasi hoida, arvestades eelneva õhtuga ja teades, et pärast läheb tantsuks ka. Keskendusin siis veinile :D Hiljem tellis Gianni jälle rahvusnapse ja olukord oli juba päris lõbus. Siis suundusime kõik edasi klubi poole, kus meid kostitati veel shampusega ja pidu oligi püsti. Osad seltskonnast läksid juba varem minema ka. Need kes nö juba klubieast välja kasvanud olid. Arvestades, et Gianni ise on 41a ja Luca 46a siis võiks nende kohta ju sama öelda, aga eeeeei, panid tantsu nagu metsalised, mis oli niiii toree. Gianni hoiatas mind Itaalia meeste eest ka, need on maniakid ju :P Igatahes igakord kui keegi jälle krabas kuskilt, siis Gianni naeris ennast herneks ja Luca nimetas end mu nõbuks :)

Oeh, ja siis kell 03 pidime ära minemaaaaaa, kuigi ma oleks vist hommikuni seal vabalt olnud, aga me pidime kl 05 lennujaamas olema :( Ja nii siis pidu otsa sai. Poole tee pealt viis Gianni meid oma audiga edasi ja pani muusika põhja ja siis hotelli ees me kuulasime ja laulsime Walking Away laulu. Mis oli jälle niiii toreeee ja kurbbbb. Ja siis hotelli ees me jätsime hüvasti ja tegime kõik grupikalli (minu mõtee! :P) ja Gianni nimetas mu päeva võitjaks :D (hahah, ma ei kommenteeri). Igatahes hotellis vajusin veel korra oma ilusti ära tehtud voodisse ja sain 30min und näha kui juba minek oli.

Prahasse lendasime jälle propellerlennukiga, mis loksutas nagu oleks aukliku tee peal sõitnud. Õnneks ma olin nii väsinud, et panin kohe klapid pähe ja magasin terve aeg. Vahepeal läks loksutamine päris hulluks, aga ma ei jaksanud üldse keskenduda. Hiljem olid pooled inimesed shokis :D Hilinesime ka 30min. Ja maandusime siis keset lumesadu ja ootasime jälle 3h Prahas ja nii ma siis Eestisse saabusingi, keset talve oma õhukese kevadjakiga.

Oijah, ma ei uskunudki, et üks koolitus nii tore võib olla! (emotsioonid laes üle pika aja)

Pühapäeva hommik

2008-10-18T22:11:00.000-07:00

Great, uni läks niisama kell 7.45 ära! Järjekordne Murphy seadus, et kui magada saab, siis ikka ei maga küll ja kui ei saa, siis magaks maailmalõpuni..

Puhkus!

2008-08-22T09:23:00.000-07:00

Wiii, mina nüüd puhkan palmisaarel!

2008-08-13T10:27:00.000-07:00

Ma olen lihtsalt nii väsinud praegu.

Suvi?!

2008-07-08T09:42:00.000-07:00

Terää, et siis suvi on täies hoos?

Peaks vist olema jah.. Minul igatahes pole veel väga erilist suvetunnet. Miks?

1. Ilmad! Võimalikud variandid on: taevas on üleni pilves; vihma kallab; külm tuul puhub krae vahele ja mõnel üksikul korral on selge taevas ka. Aga minu arvates peaks normaalne suvi olema selline, kus nädalas vähemalt neljal päeval on ilus päevitamise ilm. Tundub, et Eesti rühib sinna Igavese Sügise poole, millest mu geograafia õpetaja kunagi meile rääkis. Sellega seoses on puudulik ka RAND, mis on ometi üks kohustuslik suve element.

2. Töö öö öö! Põhimõtteliselt tähendab see, et nagunii ma olen hommikust õhtuni laboris ja vorbin erinevat liiki proteese inimestele :) Nii, et selles suhtes ei peaks väga ilmaga nurisema, sest kui õues oleks veel ilus ilm, siis oleks palju rohkem kahju tööl olla. Aga uskuge või mitte mulle endiselt veel meeldib tööl käia (ehk pole veel ilmnenud kibestunud hambatehniku tunnuseid) ja aeg lausa lendab mööda.
3. Trippimine! Suvi tähendab osalt minu jaoks ka ringi reisimist, mida siiamaani pole veel tehtud. Varsti saab küll Eesti peal natuke ringi käia ja suve lõpus Mallorcale trippida: vot siis ma alles puhkan!

Aga hoolimata sellest on olemas osad suveelemendid ka nagu nt. varbavaheplätud kui ilm vähegi kannatab; sama käib põlvpükste kohta; maasikad on igapäeva toit; minu Kakumäe ringid jalgsi või rattaga; magama minnes ja üles ärgates on endiselt valge (või siis klubisse minnes ja tulles :)); grilliõhtud.

Ja mis kõige parem - saab niisama olla, lihtsalt olla.

Lihtsalt random sissekanne random teemal

2008-06-21T01:34:00.000-07:00

Mmmm, Privé=Mmmmuahhh! Mu lemmik, a kõige paremad on ikkagi Laupäevad.

360

2008-06-08T09:11:00.001-07:00

Hallo, this is Siret da Sleepy talking,

Nädalavahetuse totaalne märksõna on: Mojito

Reedel ässasin kodus ja olin Mojito meister (enda arvates) ehk varusin fariinisuhkru, piparmündi, laimi, rummi, tooniku, maasikaid ja jää. Kõik oli väga pro, ainult et jääd oli kuidagi vähe ja selle purustamine ka just kerge ei olnud. Igatahes koksid muudkui sündisid ja ma olin esimese korra kohta rahul.
Laupäeval kasutasin ära proffesionaalne ja lasin neil ise mulle Mojitosid meisterdada. Muide, kui keegi veel ei teadnud, siis säästuprogrammil olles on pre-party jookideks ideaalne koht klubi 360 kraadi. Miks? Sellepärast, et sinna saab tasuta sisse (vähemalt naised :P) + esimesel tunnil on kõik koksid kaks ühe hinnaga. Ehk siis no problemo on 40.- Mojitosid mekkida.

Hilisemad seiklused jätkusid Sireti lemmik klubis lemmik peol ehk Creamil. MmmmMm.

Nii et ootan kutseid Mojitole :)

Ja ongi kõik?!

2008-06-01T02:10:00.000-07:00

"Every end is a new beginning."Ehk lambukesed 07/08 (teisisõnu AIESEC Tallinna juhatus) on seisuga 1. juuni 2008 oma aasta ametlikult lõpule viinud ja teatepulga edasi andnud.

Aitäh Riina, Liise, Marina, Cristo ja Mati selle aasta eest. Hoolimata komistuskivides jään meie tiimi taga igatsema! :P

Siret

Nädala mõte

2008-05-31T05:01:00.000-07:00

"You don't know what you got til it's gone"

Aastaaegadest

2008-05-20T10:42:00.000-07:00

Ma polnud veel siiani selgusele jõudnud, milline on minu lemmik aastaaeg (jah nii labane asi ju :)). Keska ajal oli kõige popim vastus suvi, sest siis pole kooli/õppimist ja märksõnadeks on rand+päike. Teisest küljest võis seda määratleda ka oma sünnipäeva järgi, mis mul paraku on talvel. Seega kasutasin vaheldumisi mõlemaid variante.
Aga nüüd..olen ma täiesti kindel, et selleks on KEVAD! Just see hetk kui:

*viimased lumejäänused on sulanud
*muru ja puud on roheliseks läinud

*esimesed kevadlilled hakkavad õitsema
*taevas on aina tihedamini sinine
*õues on mõnusalt soe, aga mitte liiga palav, nii et talvejope võib kappi ära peita ja kevadjaki vastu välja vahetada
*üha rohkem on märgata rattureid, kepikõndijaid, rulluisutajaid, jooksjaid
*hommikuti paistab päike juba varakult tuppa ja on kuulda linnulaulu
*esimesed grilliõhtud

"Spring is nature's way of saying, Let's party!"

Roisin Murphy - Let Me Know

2008-05-06T08:31:00.000-07:00

Let me know when you’re lonely babe

Happier now than I’ve been in the past
Gone are the days
Gone are the tears
That was a girl I used to be

The girl that you see standing in front of you
Keeps going on
Because she believes
In setting you freeeeeeee

I turn the other way
I could never turn you down
You turn me on
Don’t speak out every meaning
I don’t belong to you
Like you don’t belong to me
So don’t hold on too tightly
There forever be

Always say in this cynical thing
Hold me
No ball and chain
I risk my reputation
Just to get more
You always have the reservation
Come lay down beside
Beside me
Beside me

So let me know when you’re lonely babe

Mission completed

2008-04-29T13:09:00.000-07:00

Bling Blingisin täna oma batmobiili: survepesu + seep ja hari + survepesu...kuivatus...vaha + poleerimine + plastmassi vaha + aknapesu + tolmuimeja...huh = bling bling autu :)

(ilukilbid veel külge panemata :P, väänasin ennast kõveraks ja ei saanudki hakkama )

SYNERGY konverents

2008-04-07T11:49:00.000-07:00

Tallinn - Tartu - Pärnu - Läti - Kaunas - Läti - Pärnu - Tartu - Tallinn
Suurim Tallinna delegatsioon
Pikad aga huvitavad ja naljakad bussisõidud
Väljakutsuvad tingimused ööbimiskohas
Uued tutvused
Endiselt nummid inimesed
Kiiresti mööduv aeg
Global Village
:)

Ühel õhtul..

2008-03-23T13:03:00.000-07:00

siret says:

owww, nii tore, et kiisu mu tuppa tuli ja mu patsikummiga voodi peal möllas ja mu näpu jälle katki kriimustas, et patsikummi kätte saada ja siis mu varvast ära tahtis süüa ja nüüd mu koti najale magama jääb.

Nii tore on omada kodulooma :)

Umbrella-ella eee ee

2008-03-16T14:33:00.000-07:00

Jäuuuuuuuuuu,

Rihanna tuli oli ja läks. Tegime juba alguses kavala nõksu ja jätsime kõik mitte vajalikud riided autosse ja jooksime pool alasti Suurhalli poole teades, et hiljem tekib meeletu garderoobi järjekord ja vahepeal hakkab ilmselt päris kuum. Nii ka oli. Lava päris ette kogunenud inimesed ehk siis põhimõtteliselt lapsed olid seisnud sealt alates kella 16st, mis siis et Staari sai näha alles kell 20.45, ja suurest õhupuudusest hakkasid nad ükshaavad ära kukkuma ja minestama (enne kui kontsert peale hakkas), nii et turvamees pidi pidevalt valves olema, et kedagi aega ajalt üle aia tirida jälle. Julm. Meie lõpetasime lõpuks lava keskel kuskil kolmandas reas ja kuna ees olid ainult lühemad inimesed, siis ei saanud vaate üle kurta.

Rihanna muljed..hmm..kuigi ma mingi superfänn ei ole, siis on kontserdil alati teine feeling ja power, nii et polnud viga, peale selle on tal päris palju nr. 1 hitte, nii et oli hea kaasa laulda..või röökida :D (shut up and drive drive drive!) Ja nagu ikka, siis kiideti Tallinnat taevani, aga see pole ka vist mingi uudis. Kui ma pärast koju sõitsin, siis oli kll selline tunne, et paneks otse peole hoopis, selline tantsukas oli sees :P

Jäuuuuuuuuuuuu!

..

2008-03-07T22:39:00.000-08:00

Today's fortune: Stop searching forever, happiness is just next to you...

Täna

2008-03-05T11:18:00.000-08:00

Tänane päev on olnud minu jaoks täielik emotsioonide ralli.
Pool päeva ma suutsin vihastuda ühe teatud õppejõu peale, kes ajab nii palju häma, et lihtsalt võimatu on kuulata või vastuseid saada ja seda kahjuks teemal, mis nõuab kõige konkreetsemaid vastuseid üldse - kursusetöö. Arghhh, kui see ükskord kaelast ära saab (ja selle ajani on kuskil kuu=tahaks näha, kuidas see valmis saab), siis ma Nõuan tugevat aferpartyt!

Teise pool päeva ma veetsin neutraalsel tasandil ja lõpetasin positiivsete emotsioonide keerises, nii et tekkis tohutu energia midagi korda saata/teha/teha/teha. Ja selleks suureks õnneks ei läinud vaja mitte midagi muud kui inimesi. Õigeid inimesi õigel ajal. Oeh, great!

Ole õigel ajal õiges kohas!
S.

22

2008-01-16T14:14:00.000-08:00

22 - on kohal!

Aitäh kõigile, kes seda tunnistama tulid! :)

Uus on tuus - 2008

2008-01-07T09:56:00.001-08:00

Kui mitte arvestada seda, et lumi otsustas lõpuks maha tulla, nii et talv näeb nüüd rohkem talve moodi välja isegi, siis täna on üks neid väheseid päevi, kui tahaks Punase Risti Seina Peale Tõmmata. Aga seina igaks juhuks määrimata jättes, määrin ma asenduseks natuke oma blogi :) (Ühesõnaga, HALLLLELUJA! - kes teab, see teab).

Jälle Jõul

2007-12-24T02:31:00.000-08:00

Oleks nüüd veel lumi ka maas...
...aga vähemalt on piparkoogid glasuuritud, küünlad kuuse peal, kingitused kuuse all ja ema leiutas kuskilt raadiokanali, mis mängib ainult jõulumuusikat :)

Hetkemuusika: I believe in angels

Jõuluimesid!

Vesine päev

2007-12-02T12:18:00.000-08:00

Täna viisid me jalad või õigemini Riina auto rattad meid lõpuks ometi Pärnusse Tervise paradiisi, mille kutsed juba umbes aasta Cristo sahtlis seisid. Aga see selleks, lõpuks jõudsime sinna ja saime oma teenitud lõõgastuse. Umbes tunniga olid meil kõik asjad 3 korda läbi käidud ja umbes teise tunni venitasime veel otsa võisteldes vee all käte peal seismises ja varvaste veest välja hoidmises (faffaafa täielik winner :)), lesides lastebasseinis, mis oli kahtlaselt soolane, kihutades alla mööda "jõge" ja katsetades vastuvoolu ujumist. Ma võin vist öelda, et kõige menukam oli siiski jõgi, sest seal ei teadnud kunagi ette, kuhu sa kinni jääd või kes sulle selga või üle pea lendab.

SullaMullaS

...

2007-11-18T11:06:00.000-08:00

A day without laughter is a waisted Charlie Chaplin

Oasis - Wonderwall

2007-11-11T09:45:00.000-08:00

Today is gonna be the day
That they're gonna throw it back to you
By now you should've somehow
Realized what you gotta do
I don't believe that anybody
Feels the way I do about you now

Backbeat the word was on the street
That the fire in your heart is out
I'm sure you've heard it all before
But you never really had a doubt
I don't believe that anybody feels
The way I do about you now

And all the roads we have to walk along are winding
And all the lights that lead us there are blinding
There are many things that I would
Like to say to you
I don't know how

Because maybe
You're gonna be the one who saves me ?
And after all
You're my wonderwall

Today's fortune

2007-11-04T10:25:00.001-08:00

Today's fortune: A thrilling time is in your immediate future

Well well :)

Random

2007-10-27T03:40:00.000-07:00

Ma üks päev mõtlesin, et kõige rohkem kahju üldse on mul vist vanamemmedest, kes tänava peal oma aiast korjatud lilli ja õunu vms. müüvad. Eile oli näiteks juba suhteliselt öö, kui ma vanalinnast tulin ja paar vaprat vanamemme pilkas pimeduses endiselt oma lillelaua taga istusid. Lihsalt niiiii kahju.

Lennukas aeg

2007-10-27T03:17:00.001-07:00

Appi, kui kiiresti aeg lendab?!

Tundub nagu alles üleeile oleks ma kuulnud sellisest organisatsioonist nagu AIESEC ja alles eile otsustanud, et what tha hekk, eks vaatab, mis see endaga kaasa toob. Aga tegelikult oli see umbes täpselt aasta tagasi. Kui eelmine sügis olin mina see uudishimulik ja segaduses värske AIESECi liige, kes ei saanud täpselt aru, mida tegema peab või võiks, siis nüüd on meil uued värsked liikmed, kes küsivad minu käest seda sama. Ja mul on uhke tunne, et ma oskan neile vastata :) Ja mul on hea meel, et hoolimata kõikidest kõhklustest olen ma jõudnud nii kaugele kui ma olen ja saanud selle aastaga nii nii palju uusi kogemusi ja nii niiii palju häid sõpru, kelleta elu enam ette ei kujutaks..
Te olete kõik lihtsalt nii vahvad :)

"Siret, kas sa oled joonud?"
"Ei, inimesed joovastavad mind!"

S

I want to be a hippie

2007-10-07T12:19:00.000-07:00

Nii nii, ma ei saa kirjutamata jätta, et juba teine "hipipidu", kus ma osalesin oli kokkuvõttes äärmiselt edukas: osavõtuga sai rahule jääda, seltskond oli Super, nali käis läbi õhtu, muss mängis kõvasti, maja jäi püsti... Kõik sai alguse kuskil kuu aega tagasi kui meie, 3.hambatehnikute kursus, mõtles teha korraliku tervituspeo meie kallitele esmakursuslastele. Kõik tundus nii kaugel aga nii see aeg lendas ja peo päev oligi käes. Poest läbi, rumminummid ja laimid kotti ning peokohta sõit. Kuna meil oli niisama igav linnas, siis jõudsime kõvasti varem kohale kui ülejäänud ja kui ülejäänud jõudsid oli meil lõbu juba laialt. Ja nii see pidu tuli, oli ja läks. Hommikul kodupoole sõites oli väsimus hiiglasuur ja rõõm veel suurem, sest kõik oli läinud nii nagu planeeritud kui mitte paremini.

Õnnepisar.
Party on!

..

2007-09-02T12:40:00.000-07:00

Today´s fortune: Luck is coming your way

Kes küll minu Õnneks hakkab?

Kuidas Siret Türki ei läinud

2007-08-20T06:34:00.000-07:00

Oeh,

Viimasel ajal olen ma palju ohanud ja nii muuseas avastasin, et kiisu oskab ka ohata: niimoodi sügavalt ja murelikult. Näiteks siis, kui ta oma lõunauinakut teeb ja ma teda kõditan, et ta üles ärkaks, siis ta lihtsalt ohkab ja keerab külge.

Aga rääkides asjast, siis tegelikult ma peaks praegu oma kohvrit pakkima, mis juba ammu nurgas valmis seisab ja varsti sammud bussijaama poole seadma, et Riiga sõita, et sealt edasi Istanbuli lennata aga ma panin juba kohvri kappi ära ja sinna ta paraku ka jääb. Oeh.

Täpselt 10. päeva tagasi ärkasin üles tundega, mis alati tuleb nii ootamatult ja on samas nii mitte oodatud. Palavik. Mis seal ikka, väike külmetus arvatavasti, mis mõne päevaga üle läheb. Möödus 4 päeva ja palavik oli endiselt kõrge: ju siis on gripp, see kestabki kauem. Kui juba 5. päev taas palavik tõusis otsustasin perearsti külastada, sest Türgi reis hakkas ähvardavalt lähenema. Arst kehitas õlgu ja isegi naeris, et imelik lugu küll palavik on aga midagi muud pole. Analüüsid vol1. Järgmisel päeval diagnoositi neeruvaagnapõletik + võibolla viirus ja veetsin veel tund aega haigla konsultatsioonis. Üks onu tahtis mulle haigla pidzaamat juba jalga ajada, aga ma vaatasin talle küsivalt otsa, sest teine tädi saatis mind veel nende kliinikusse analüüsidele. Jälle päev vähem alles ja analüüsid vol2. Niisiis olin palavikus olnud juba 8 päeva ja võite ette kujutada, kui kurnatud ma olin/olen. Ja siis kui mu kätt oli veelkord torgitud ja veen päris valutas juba sain ma peaaegu lõpliku diagnoosi, milleks osutus hoopis äge viirusinfektsioon. Oeh, juhtus see, mida ma olin kartnud ja olin sunnitud endale esimest korda tunnistama, et ma ei saagi Türki minna.

Nüüd ma siis istun siin juba 10. päeva (väike palavik veel kestab aega ajalt), kopp on ees mitte midagi tegemisest, samas suur väsimus on peal, et ei jõuakski midagi teha. Longin ühest toast teise ja üles ja alla ja loodan, et vähemalt nädala pärast olen juba elujõuline ja tore tagasi. Eile vaatasin just oma lennupileteid, mis ma pean nüüd prügikasti viskama ja mõtlesin igasuguseid plusse välja, miks ongi parem, et ma ei saanud minna. Kuidagi pean ma ennast ju lohutama.

Ju siis ei pidanud nii minema.

diivan

2007-07-31T00:17:00.000-07:00

Uue AIESECi kontori koristamine TTÜs on täies hoos, nii et pabereid, ruloosid ja tolmu lendab (jah, me kolisime natuke koridori peal edasi ja saime endale suurema ja parema asukohaga ruumi, ühtlasi ka BESTi kontori vastas, kes on korduvalt juba soolaleivapeo järgi küsinud ja kontorite vahele tunnelit lubanud ehitata).

Kui enamus pahna on kontorist välja visatud tuleb need ka ühikate juures olevatesse prügikastidesse trasportida. Siret ja Cristo võtavad asja käsile. Kohe prügikasti kõrval on ühikas, mis kuulub lammutamisele ehk selle katkiste akende all on hunnik igasugust mööblit.

"Ohoooooooooo, diivanid?!"

Järgmisel hetkel avaneb pilt, kuidas Siret võtab diivani ühest otsast ja Cristo teisest otsast ja algab kiirel sammul lammutusplatsilt taganemine akendest langeva lambi ja muu ehitusprahi eest põigates. (jäime terveks :))

Ja nüüd arvake ära, kas TTÜ kontoris on eriti chill, sest meil on Diivan või ei ole?
Muidugi on!

S

PS! Ärge muretsege, see pole foto meie diivanist :)

Let´s dance

2007-07-29T10:36:00.000-07:00

Kodu, RIFF, Prive, Nimega, Nimeta, Hollywood, Angel, Ratsu, Eden, Grand Prix Casino, Laine, Balti Jaam, Kodu..

What a night! :)
Vajab kordamist.

Hull Õun,
Siret

Random

2007-07-19T11:20:00.000-07:00

"Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis lõppes sisseastumisdokumentide vastuvõtt. Rekordiline konkurss oli sel aastal hambatehniku erialale, kus kandideerijaid oli 11,2 inimest ühele õppekohale."

vaooooo :P

All good things come to an end

2007-07-18T09:16:00.000-07:00

Niisiis on möödunud juba nädal sellest kui sircu taas Tallinnas maandus ja lausa 3 nädalat sellest kui sircu Tallinna lennujaama poole läks, et Kaisale Portugali külla minna. Lennud möödusid suhteliselt ilusti (v.a mõned hilinemised) ja isegi lennujaamas polnud kõige hullem üksinda oma lendu oodata. Kõik väravad ja kontrollid leidsin ka ilusti üles, nii et nüüd ma olen täiesti hakkamist täis veelgi kõigile külla minema, kasvõi üksi kui peab.

Amsterdami lennujaam, Siret viskab oma käsipagasi lindile, et onu selle läbi valgustaks ja ilusti tagasi annaks. Onu hakkab Siretit pommitama erinevate küsimustega (vestlus toimus väga kiiresti):

O: "Any liquids?"
S: "No"
O: "Any weapons?"
S: "No"
O: "Any sharp objects?"
S: "No"
O: "Metal things?"
S: "No"
O: "Is No the only word you know?" :)
S: "hmmmmm, No" :)

Ja siis õhtul hilja maandusin rõõmsalt Lissabonis, kus väike Kaisa oli rõõmsalt juba vastu tulnud. Esimesel 3 päeva veetsimegi linnas ja chillisime niisama ringi: park, metroo, linn, kino, metroo, shoping, buss, päike, pervod, linn, metroo, metroo, pastel de belem jne :)

Siis võtsime kätte ja põrutasime nädalaks Portugali lõunaservale Algarvesse, kus meie peatumiskohaks oli Praia da Rocha..hotelli valik oli väga õnnestunud, sest see asus 5min kaugusel rannast, kus meie enamus päevasid mööda läksid. Ehk siis hommikul üles, väike hommikusöök, rätik kaenlasse ja randa ja päeva peale kui päike juba nahka maha tahtis kõrvetada suundusime tagasi hotelli, et lebotada natuke ja siis järgmised plaanid teha ja siis õhtul tegime traditsioonilise ringi peatänaval, kus toimus igasugune õhtumelu.

Ühe päeva suutsime isegi rannast eemal viibida, mis oli siis kui külastatud sai suuuurt veekeskust. Minu lemmikud olid pimedad torud, kus sai kahese kummiga kiljuda ja suur sinine laineline "liumägi", kust lendas vette sellise hooga, et pooled bikiinid olid seljast läinud. Õhtul avastasin üldse, et püksid olid suure liulaskmise järel õmblusest rebenenud, nii et hea oli, et ma seal päeva vastu pidasin :) Aga veepargid on lahedad. Ma olen väga fänn!

Ja nii meie päevad möödusid, kuni oli aeg taas Lissaboni pöörduda ja Kaisa muudkui luges päevi kuni ta tagasi koju saab lõpuks ja ma muudkui nutsin päevi taga, et puhkus läbi saab. Viimasel päeval sai ka lõpuks klubis korralikult ära käidud. Klubi polnud paha, sest klubi, millel on välisterrass valgete nahkdiivanite ja palmidega palju ei kohta ja rahvast oli teisipäeva kohta ka päris palju. Koksid olid naistele tasuta ja inimesed sõbralikud, nii et mis nii viga pidutseda. Ja paari tunni pärast oligi taas lennujaama minek, et Kaisaga veel hüvasti jätta ja kodumaal maanduda.

Jah, need 2 nädalat läksid küll kiiresti ja praeguseks on need justkui väga kaugel, nagu poleks olnudki, aga eks kõik hea lähebki kiiresti mööda ja tulen tagasi tulla oma igapäeva rutiini. Esimesed päevad tundusid küll ülimõttetud, aga nüüd ma olen juba harjunud oma endise eluga.

Samas tahaks kohe veel ja veel igale poole reisida, kui vaid finants lubaks :) Aga siiski enne kooli algust on plaan veel Türgi põgusalt ära vaadata AIESECi konverentsi raames. Nii, et kui see ka toimuma saab, siis ma olen teinud küll nii lühikese aja kohta oma reisimiste rekordi.
Siret

Portugal here I come

2007-06-26T22:56:00.000-07:00

“Somewhere there is someone that dreams of your smile, and finds in your presence that life is worthwhile, so when you are lonely remember it’s true, someone somewhere is thinking of you.”

(Mio leidis kohvris endale koha :))

Siret lendab Eestist ära Portugali palmi alla chillima (27.06-11.07) nii, et siis peate minuta hakkama saama, aga kui väga igatsus peale tuleb, siis telefon on mul Alati kaasas :P

Wiiiiii,

Suvi on täies hoos

2007-06-20T06:09:00.000-07:00

...hommik (ja mitte kell 07)
...väike võileib ja apelsinimahl
...internett
...oeh..õues on kuum?!
...kiisule pai
...madrats muru peale maha
...natuke päevituskreemi?
...mugav asend sisse
...kõrvaklapid pähe ja muss mängima
...möödub 15min (päris soe on jälle)
...45 min (aii, kus kõrvetab)
...jääkülm bassein?
...prrrr külm
...möödub 20min (no on ikka palav)
...väike jäätisekoks ei teeks paha?! (vanilje jäätis+ploomimahl)
...mmm, njämm, aitab küll! peaks midagi kasulikku tegema!
...10min möödub arvuti taga
...ah ei viitsi, küll kunagi jõuab
...ja taas kordub stsenaarium: muru,muss,päike

"Deep summer is when laziness finds respectability"

Kiisubeebi in The House

2007-05-24T12:32:00.000-07:00

Hellõu,

See oli vist nädal tagasi, kui ma piinlesin meeletu hambavalu käes üks öö..arst mõtles, et leidis valu põhjustaja ja siis ma piinlesin veel teise öö ka, sest valu põhjustajaid oli mitu. Ühesõnaga kõik oli väga paha ja siiiiiis nagu ütleb vanasõna, et pole head ilma halvata, tuli õnn meie õuele või siis kiisubeebi meie majja :P Nimelt vend leidis kuskilt metsa äärest pisikese piuksuva halli kassilapse ja siis me ei saanud teda enam ju õue tagasi lükata, sest ta oli nii krdima nummi (vabandust :))

Isegi ema leebus, kuigi ma olen talle korduvalt pakkunud võimalusi mõni kiisu majja tuua, aga ta on alati leidnud kümme vabandust, miks ta seda ei poolda. Nüüd siis oli isegi tema änksi täis ostma talle igasuguseid toite ja liivakaste ja asju. Kassivõhikud nagu me oleme pakkusime talle vanuseks mingi 1,5 kuud aga peale tänast arsti külastust selgus, et tegu on ikka päris beebiga, kes on max 3 nädalat vana. Nüüdsest toidan teda lutipudelist spets piimaga ja tundub, et ta on väga rahul.

Muidu vabal ajal on ta niisama nummi:
tatsab minu järel mööda maja ringi; otsib võimalusi, kuidas oma hetkel eraldatud territooriumilt välja pugeda; piuksub pidevalt (jah, mjäu ta ka veel öelda ei oska) kui sülle tahab; armastab millegipärast kaela peale magama ronida ja üritab samal ajal mu ninaga mängida; viskab põrandale sellili maha ja imeb oma käppa või ootab kuni keegi ta kõhtu sügab samal ajal selle kõhusügaja kätt kriimustades; kui nimepidi kutsuda, siis hakkab äkki meeletu kiirusega sinu poole tormama (ma ristisin ta Mio´ks [häälda: Miio] :) vaatab oma suurte hallide silmadega otsa kui sa temaga räägid; vahepeal otsustab sülle magama jääda, just siis kui tegelikult eriti kiire on ja ei taha teda kuidagi äratada; käpapesemise ajal kukub külili, sest tasakaal kaob ära jne jne.

Öelge nüüd, et te ei tahaks mu kiisubeebit patsutada :)

Teie,
Sircu ja nurrumootor Mio :)

Lihtsalt meeldib.

2007-05-15T11:54:00.000-07:00

I might be ignored, but I am not invisible

by Suchitra Vijayan

Dream Big by Ryan Shupe

2007-05-07T07:47:00.000-07:00

When you cry, be sure to dry your eyes,

'Cause better days are sure to come.

And when you smile, be sure to smile wide,

And don't let them know that they have won.

And when you walk, walk with pride,

And don't show the hurt inside,

Because the pain sill soon be gone.

And when you dream, dream big,

As big as the ocean, blue.

'Cause when you dream it might come true.

But when you dream, dream big.

And when you laugh, be sure to laugh out loud,

'Cause it will carry all your cares away.
And when you see, see the beauty all around and in yourself,

And it will help you feel okay.

And when you pray, pray for strength to help to carry on,

But when the troubles come your way.

...

Selle laulu juurde käib tegelikult ka slideshow, mida me nägime järjekordsel AIESECi konverentsil. See oli üks neid selliseid slideshowsid, kus jookseb laul, sõnad ja fotod. Ma ei tea miks, aga siiamaani olen ma alati midagi nendest presentatsioonidest endale leidnud, need kuidagi mõjuvad mulle. Kui konverentsist veel rääkida, siis oli see Minu jaoks üliemotsionaalne. Silmanurgas oli nii rõõmu kui ka kurbusepisaraid, valdas segaduse, rõõmu ja muretunne; avastasin nii mõndagi uut endas ja teistes ja loodan, et see kõik tuli ja tuleb ainult kasuks.

Kokkuvõttev tarkusetera: When you dream, dream big!

Oskan mossitada küll

2007-05-03T07:04:00.000-07:00

Vahel on tunne, et ei tahaks mitte midagi teha ja mitte kedagi näha. Kõik veab viltu ja käib närvidele. Isegi pisikesed detailid, mis muidu ettegi ei jääks. Aga mõnel päeval lähevad need eriti hinge. Peas ringleb, et kõik on mõttetu, mina olen mõttetu jne.. Täna on mul just üks selliseid päevi. Ometi peaks olema õnnelik, et kooliga on nüüd selleks aastaks peaaegu ühel pool: peale 6 nädalast praktikat veel aruande esitamine ja Tere Suvi! Aga sellegi poolest olen ma lihtsalt tujust ära ja mossitan omaette. Ju siis on selliseid päevi ka vaja, muidu oleks elu liiga ilus ja ega koguaeg ka rõõmus saa olla (jaa, isegi mina). Ja sellest ma tahaks ka rääkida, et kust on tulnud üldse arusaam, et mina mingi rõõmupäike olen, ma olen tegelikult väga tõsine inimene! Ja kas pole mitte vana tõde, et see, kes koguaeg naeratab, ei ole tegelikult rõõmus, vaid ainult väliselt teeskleb seda?!Olgu siis,
(Õnneks selliseid päevasid ei tule palju ette :))
...

Scooby Doo: Why's Fred in a bad mood?
Shaggy: He's not in a bad mood, Scoob, he's a monster.

Päeva mõte

2007-04-25T04:51:00.000-07:00

“Live life fully while you're here. Experience everything. Take care of yourself and your friends. Have fun, be crazy, be weird. Go out and screw up! You're going to anyway, so you might as well enjoy the process. Take the opportunity to learn from your mistakes: find the cause of your problem and eliminate it. Don't try to be perfect; just be an excellent example of being human.”

Anthony Robbins
Pilt: MC Crazy Hair Party :)

It´s been a long time

2007-04-24T12:12:00.000-07:00

Ma tean küll, et ma ei kirjuta just tihti oma blogi, aga minu jaoks ei ole see niisama igapäevase jutu ajamiseks, vaid pigem koht, kuhu ma saan vahel oma häid mõtteid kirja panna. Peale selle on suhteliselt kiire aeg olnud ja nii nii palju on juhtunud :) Nt. võite hurraaaa teha AIESECi Tallinna juhatuse uuele liikmele ja kui tahate, siis kalli ka. Lühidalt võib selle kokku võtta nii, et kõik, mis tundus võimatu sai tõeks (Dreams can come true ;))

...

Don't underestimate the value of Doing Nothing, of just going along, listening to all the things you can't hear, and not bothering.
Winnie the Pooh

Just selline olukord oli mul paar päeva tagasi, kui mul äkitselt mitu päeva järjest mitte midagi teha ei olnud. Kooli polnud, tööd polnud, AIESECi polnud, kedagi polnud ja ma muutusin lausa närviliseks, sest ei suutnud niisama kodus istuda. Kas pole naljakas, et siis kui on nii palju teha vaja unistan ma vabast päevast ja kui on vaba päev, kirun ma, et midagi teha pole. Well that´s me ja ma arvan, et tuleks karupoeg Puhhist eeskuju võtta. (kui keegi veel nii tunneb, siis mul on hea meel)

PS! Pilt on sellest, kuidas on võimalik mitte-midagi-teha.

Hug more!

2007-04-02T09:48:00.001-07:00

"Analysis is the way of the mind, hugging is the way of the heart. The mind is the cause of all diseases, and the heart is the source of all healing."

I feel good...

The Speech

2007-04-01T07:28:00.000-07:00

Good evening honorable audience!

WHAT IS AIESEC ABOUT? That was the question I had to answer in Local Training Seminar, when I was just a newie and did not know anything about it. I was so shocked of the question, that I answered the first thing that came to my mind. AIESEC is about making a change! I did not even mean it back then, but now I have realized that it was actually the pure truth.

What is a change? It can be defined as to make or become different in some particular way. Have you ever noticed that day by day nothing seems to change but in a while everything seems to be different. It has been exactly like that for me, just 7 months ago I was actually nowhere compared to now. I had my every day routine but I was just too lazy to do something about it. Yes, people tend to be lazy, it is in human nature.

But what is the thing that forces some people to give up the routine and move on, to do something challenging, to make a change? This is the question that everyone has to answer themselves, because there are no right or wrong answers. Everything begins in you.

Sometimes it's the smallest decisions that can change your life forever.

We all have our values, the principles which we try to follow. Something we believe in. I remember I had a school exam in subject called Self Developing Course and for that we had to make a presentation about what we believe in. 3 years ago I believed that noticing is art and I still do. Not to rush through life, but sometimes stop for a moment to look around. It is the mistake that every one tends to make these days, we say we do not have time for resting or for just looking around, but what is time anyway?

Imagine that you could stop time for one day. How would you use it? Would you take some time to relax and enjoy nature around you or would you just use the opportunity to do your work because the deadlines are close.

I like to take some time off occasionally. I like to take long walks and notice everything around me; gather my thoughts, observe the environment I live in. I do not loose time because of it, but it gives me more energy to move on faster. I like to look at people around me. Secretly pay attention to their emotions and behavior. One day I was in a bus and started to look at every person one by one, not staring at them, but just for some seconds. Absolutely everybody was looking exhausted, pessimistic or sick of life. Maybe it was the beginning of another day of routine for them or maybe there were some other reasons. I will never know, but it made me think if I want to be the one who is the victim of time and routine and starts her day with a grumpy face?

No. With that little decision in this autumn, just 7 months ago, I changed my life without even realizing it at first. I have learned so much and have had so much fun. I am addicted to these people who I have met. I mean to You! I have enjoyed myself and I do not want to stop, I want to continue. Even if my other friends think I am not normal for doing such things, for committing myself so much for this organization. Even when my parents are every day asking if I am coming from another meeting or preparing something for AIESEC again?

Yes, I am, but I am not obligated to do it, I am doing this from my own free will, remember? I would really like them to understand but I can not make them to feel what I feel.

It all begins in you.

As Leo Tolstoy has said: Everyone thinks of changing the world, but no one thinks of changing himself.

Thank you!

See laul ütleb kõik

2007-03-13T14:42:00.000-07:00

Natasha Bedingfield - Unwritten

I am unwritten, can't read my mind, I'm undefined

I'm just beginning, the pen's in my hand, ending unplanned

Staring at the blank page before you

Open up the dirty window

Let the sun illuminate the words that you could not find

Reaching for something in the distance

So close you can almost taste it

Release your innovations

Feel the rain on your skin

No one else can feel it for you

Only you can let it in

No one else, no one else

Can speak the words on your lips

Drench yourself in words unspoken

Live your life with arms wide open

Today is where your book begins

The rest is still unwritten

Tadaaa..

2007-02-23T02:51:00.000-08:00

Siret lendab Eestist mõneks ajaks eemale.

Lehva lehva..
Be good! :P

Reflection time

2007-01-31T11:51:00.000-08:00

2 kuud sai mõeldud, planeeritud, muretsetud, arutatud, ettevalmistusi tehtud, rõõmustatud, kurvastatud, kirutud, otsustatud, riskitud..ja siis see aeg oli lõpuks käes: Aieseci Aastakonverents 2007.

Ütleks nii et lootused olid üsna kõrged; kõik oli läbi mõeldud ja mis oleks saanudki viltu minna, aga teekond osutus tegelikult palju raskemaks. Esimene päev oli vast kõige hullem: terve päev sai ringi joostud ja asju tassitud, nii et jalad olid krampis, käed valusad ja tuju nullis ning hea meelega oleks otsa üldse ringi keeranud, et ööseks Tallinnasse jääda.

Ülejäänud 3 päeva möödusid asjalikult, vähese unega, meeletu naermisega, ringi joostes, inimeste "mis iganes" pretentsioone rahuldades, pidutsedes, koristades jne. Imekombel pidin tõdema, et inimesed on üsna nõudlikud ja vahel isegi vastikult vinguvad. Kas tõesti märgatakse ainult teiste vigu, sealjuures inimese muid pingutusi hindamata? Tuleb nii välja. Ja teate, see mõjub kuidagi eriti muserdavalt! Lausa uskumatu kui palju tegelikult aitab kaasa teiselt kuuldud hea sõna, mis on ütlejale arvatavasti suhteliselt tühine, aga Minu jaoks edasiviiv jõud. Lõppkokkuvõttes saime positiivse vastukaja ja konverentsiga jäädi rahule. K.a Mina, mis siis, et vahepeal oli nii raske, siis ma ei kahetse üldse, et ma sellest osa otsustasin saada, sest kogemus oli uskumatu ning meie meeskond oli super lahe. Mis kõige tipuks: meie valupunkt, väike eelarve tänu fondiraha puudumisele, sai ootamatu pöörde, sest meile laekus poole suurem toetus kui me üldse loota oleks osanud.
Nüüd ootab meid ees ärateenitud puhkus, pidu ja pillerkaar!

Because OC rocks the house!

Jälle aasta juures...

2007-01-11T12:01:00.000-08:00

Kunagi ma olin väike.
Nüüd saab jälle vanuseks aasta suurema numbri kirjutada.

“And in the end, it's not the years in your life that count. It's the life in your years.”

Mina ja mu parim sõber Tee meega

2007-01-07T02:09:00.000-08:00

Olin unustanud, mis tunne on olla haige. Nüüd tuli meelde jälle.

Suurepärast eesolevat aastat!

2007-01-02T12:01:00.000-08:00

A Year of Time (by Steven B. Cloud)

As we look into "year" we look at a block of time. We see 12 months, 52 weeks, 365 days, 8,760 hours, 525,600 minutes, 31,536,000 seconds. Like the air we breathe, time comes to us as a part of life. It is given equally to each person. Rich and poor, educated and ignorant, strong and weak—every man, woman and child has the same twenty-four hours every day.

Another important thing about time is that you cannot stop it. There is no way to slow it down, turn it off, or adjust it. Time marches on. And you cannot bring back time. Once it is gone, it is gone. Yesterday is lost forever. If yesterday is lost, tomorrow is uncertain. We may look ahead at a full year’s block of time, but we really have no guarantee that we will experience any of it.

Obviously, time is one of our most precious possessions. We can waste it. We can worry over it. We can spend it on ourselves or we can invest it. The new year is full of time. As the seconds tick away, will you be tossing time out the window, or will you make every minute count?

So this is Christmas...

2006-12-24T11:38:00.001-08:00

I have always thought of Christmas time, when it has come round, as a good time; a kind, forgiving, charitable time; the only time I know of, in the long calendar of the year, when men and women seem by one consent to open their shut-up hearts freely, and to think of people below them as if they really were fellow passengers to the grave, and not another race of creatures bound on other journeys. (by Charles Dickens)

Lund!
Krõbedaid piparkooke!
Kuuma jõulujooki!
Armsaid jõulusoove!
Küünlavalgust!
Magusaid mandariine!
Kuusehõngu!
Huvitavaid kingitusi!
Jõuluimede täitumist!

Siret :)

Kingitusteralli ja lume igatsus

2006-12-23T06:18:00.000-08:00

Jõulud on ukse ees ja jõulukingitused vajavad tegemist, aga nagu ikka hakkasin ma sellele alles viimasel minutil mõtlema. Ilmselgelt ei ole ma ainuke, kes on samale järeldusele samal ajal tulnud, sest see, mis poodides toimub on lihtsalt hullumaja. Eile õhtul üritasin löögile saada, ei saanud; täna mõtlesin, et olen kaval ja asun hommikul varakul rünnakule. Algus oli paljulubav, sest jõudsin juba 10 ajal linna ja mõtlesin, et teen kiirelt oma ostud ära enne kui teised ka poodi jõuavad. Niikaua kui ma mõtlesin kuhu minna ja mida osta täitusid enamus poode sagivate inimestega, kes haarasid ühelt riiulilt üht ja teiselt riiulilt teist. Pole hullu, mõtlesin, kaua mul ikka läheb. Lõppkokkuvõtteks veetsin ma tervelt 4h erinevates poodides edasi tagasi käies ja enda peas erinevaid kingitustevariante kaaludes. Väsitav. Mitte, et mulle jõulud ei meeldiks või midagi, aga sellest on saanud kuidagi liiga "ostupüha"; tahaks lihtsalt kodus olla, kuuske ehtida, piparkooke küpsetada, õues lume sees jalutada koos kallite inimestega, mitte kaubanduskeskustes pead valutada.

Nüüd kui jutt läks lume sees jalutamisele, siis minu meelest ei ole jõulud üldse samad, kui pole lund maas. Tahan lund!!! Kõige toredam on, kui sajab laia valget paksu lund, sellise lumesajuga võiks ma lõputult jalutada. Meenub eelmine aasta kui ühel ööl peale pidu, mis toimus Nõmmel otsustasin ma koju kõndida, sest taksot ei olnud võimalik saada(!). Niisiis hakkasin ma üksinda astuma ja kõik oli üpriski tavaline kuni äkki hakkas lund sadama. Sadu läks aina tihedamaks ja tihedamaks. Oli superilus ja rahulik astuda pimedas öös, tänavalampide valguses krudisevas lumes. Jõudsin Nõmme keskuse juurde kui sõbrad minust taksoga mööda sõitsid ja peale võtsid. Oleks nad paar minutit hiljem jõudnud, oleks nad ilmselt näinud mind mööda Nõmme mäge alla vuhisemas, sest mul tuli just kange tahtmine liugu lasta :)

Delicate and feathery,
cristal clear and white,
six-point stars come tumbling,
softly,
in the night.

Smile!

2006-12-11T09:17:00.000-08:00

Täna hommikul sõitis Siret bussi ja trolliga linna praktikale. Jah, üle pika pika aja see juhtus ja ma olen seda niigi kaua edasi venitanud, aga lõpuks hakkas autost kahju ja otsustasin oodata teeninduse aja ära, mis on sellel kolmapäeval. Nii et Siret saab veel mõnda aega ühistranspordi mõnusid jälle nautida.

Trollis. Nagu ikka, kui midagi teha ei ole, siis Siret hakkab igasuguseid imelikke asju oma peas välja mõtlema. Ja kuna ei olnud vajadust valgusfoore, märke jms liiklusega seonduvat jälgida, siis ajaviiteks oma muusika saatel ma istusin ja jälgisin inimesi. Inimesi ei olnud palju, tegelikult oli lausa vähe, mis andis mulle võimaluse neid vabalt vaadelda :) Minu vastas istus üks vanem proua, kes oli õige mureliku näoga, vahepeal ma vaatasin juba, et ta pühib pisarat, aga tegelikult üritas ta oma Tugeva silmameigi alt vist oma silma sügada. Siis oli üks naine oma lapsega. Pani lapse istuma ja jäi ise lapse kõrvale seisma, aga siis märkas, et eemal on 2 vaba kohta. Ta kummardus lapse kohale ja viipas vabade kohtade poole vihjates, et "lähme istume sinna", laps aga tegi peaga eitava liigutuse ja istus jalgu kõlgutades rahulikult edasi. Ema ainult muigas ning seisis edasi. Akna all istus üks mees, kes toetas pead vastu aknaklaasi ja vaatas unistaval pilgul teavasse, huvitav, millele/kellele ta küll mõtles. Tagapool seisis üks tüdruk, kes arvatavasti läks kooli ja oli vähe magada saanud, sest ta aega ajalt haigutas ja oli muidu väga unise näoga. Siis üks naine lihtsalt ohkas sügavalt ja vaatas edasi aknast välja...

Nemad ei olnud ainukesed inimesed täna hommikul trollis nr.6. aga nad püüdsid mu pilku. Tegelikult ma avastasin, et kuigi inimesed on kõik nii erinevad, siis iseloomustas neid morn/kurb/tüdinud/ükskõikne vms nägu k.a minu enda nägu, mille ma lahterdaks unise ja mõtliku alla. Huvitav, milline oleks inimeste reaktsioon olnud, kui keegi või nt. mina oleks terve sõidu naeratanud? Mitme inimese näole oleks see samamoodi naeratuse toonud? You never know...

Today, give a stranger one of your smiles. It might be the only sunshine he sees all day. (Jackson Brown, Jr.)

quote of the day

2006-12-10T05:20:00.000-08:00

"Yesterday is History,
Tomorrow is a Mystery,
and Today is a Gift.
That's why it's called the Present"

Out of boredom

2006-12-09T01:39:00.000-08:00

Jaa, hetkel ma kirjutan igavusest. Päevad peale pidu pole mulle kunagi meeldinud. Lihtsalt sellepärast, et kui ma korralikult magada pole saanud (mis tähendab, et ma pole maganud Oma voodis olgu see teine voodi kui tahes mugav) olen ma terve järgmine päeva nagu uimas kärbes. Selline mõttetu tunne on. Peale selle on kaks varianti, kas mul on vaja veel igasuguseid asju teha (kooliks vms) või siis mul pole mitte midagi vaja teha (hetkel on mul see teine variant).

Esimene praktikanädal on ka möödas. Võttis läbi küll, mitte ainult see, vaid kõik muu, mis selle nädalaga kaasas käis. Järgmine nädal tõotab tulla Huvitav. :) Ootan rõõmuga jah jah. Lisaks lähenevad jõulud meeletu kiirusega ja ma pole veel kingituste tegemise peale mõtlemagi hakanud. Igavene jama alati sellega, mitte, et mulle ei meeldiks kingitusi saada või teha, lihtsalt alati jääb kõik viimasele minutile ja siis tuleb kiiruga midagi välja mõelda. Aastavahetus tuleb samasuguse kiiruga otsa. Plaanid ei ole veel üldse kindlad. Kui mõelda eelmise aastavahetuse peale, siis Mmmmmmm..ainult head mälestused :) Valasime shokolaadiga õnne näiteks. Mõtlesin, et võiks see aasta teha listi enda ootustest järgmisesse aastasse, siis oleks ülejärgmisel aastavahetusel huvitav vaadata, kui palju neist täide on läinud. Aga see selleks. Nujah siis, eks ma passin edasi, mis muud mul üle jääb. Ehk teeb midagi kasulikku ka vahelduseks. Tadaaaa.

conclusion of the weekend

2006-12-03T11:50:00.000-08:00

“Drunkenness is nothing but voluntary madness”

A thought...

2006-11-25T10:39:00.000-08:00

“Somewhere there is someone that dreams of your smile, and finds in your presence that life is worthwhile, so when you are lonely remember it’s true, someone somewhere is thinking of you.”

Rahulik Reede

2006-11-24T08:30:00.000-08:00

Minu meeletu meeletu nädal on kohe läbi saamas ja tuleb välja, et see tegelikult ei olnudki nii hull kui ma arvasin. Võibolla nüüd, kui kõik on möödas, ma lihtsalt ei mäleta enam kui palju ma midagi tegin aga see selleks. Tunne, mis lõpuks on, on ju ometi kõige olulisem. Kooliga on asjad peaaegu ühel pool, veel ainult üks eksam ja natuke praktilist tööd ja bye-bye kool (vähemalt mõneks ajaks).

Mis veel siis uudist on? Aiesec möllab ikka iga päev peaaegu, teostasin ühe oma hea mõtte ja nüüd ootan tulemusi :P. Käisin kolm päeva järjest erinevatel koosolekutel ja nendega seoses sain mõned uued ülesanded jälle. Aieseciga on selline naljakas lugu, minul vähemalt, et kui ma olen päevast väga väsinud: pean ärkama vara, et minna kooli, pean minema tööle ja lõpuks õhtu koosolekule, siis sealt saadav energia paneb unustama kõik väsimuse. Nii naljakas kui see ka poleks, siis igakord peale mõnda miitingut on selline tunne, et tahaks tantsida või teha midagi. Siis ma aga saabun tagasi koju, istun mõnda aega, mõtlen asjade üle mõnda aega, planeerin aega mõnda aega ja tuleb väsimus jälle tagasi. Nii, et järeldus on see, et Aiesec peletab väsimuse, aga ainult mõneks ajaks. Selle toime on ajutine. Vähemalt praegu, vähemalt minu jaoks. Kuid mis meil elus on üldse püsiv? Tegelikult mitte midagi. Lisaks sellele olen jõudnud Aieseci maailmas tasandile number 2, mis tähendab vastutse võtmist; minu jaoks on sissejuhatuse aeg möödas ja algab tegutsemine. Ootan hirmu ja põnevusega. Esimesed katsumused on tegelikult juba lähedal, aga sellest ei taha ma täna rääkida.

Nädalavahetus on jälle ees, aga ma arvan, et see kulub mul taas puhkamisele. Kõige parem on lihtsalt kodus olla. Ma olen täheldanud seda, et nädalavahetus, mida ma ei veeda kodus ei ole minu jaoks puhkus. Isegi kui ma olen mõnel tuttaval külas ja kõik on väga tore jääb ikkagi midagi puudu. Ma arvan, et see on sama nagu oma voodis magamine, mis minu jaoks on asendamatu, sest muidu ma lihtsalt ei maga hästi. Ja kõige parem on kodus olla, kui kedagi teist kodus ei ole, ma mõtlen siis mu kallist pere :) võibolla see kõlab jälle julmana, aga mulle meeldib kui ma olen üksi kodus. Nii on lihtsalt kõige parem.

Aga kõik on endiselt kõige paremas korras.

õppida õppida õppida

2006-11-20T09:11:00.000-08:00

Käimas on meeletu meeletu nädal. Üks arvestus teise otsa ja järgest igas aines iseseisvad tööd vaja ära anda. Nagu ikka on kõik tegemata ja peab eluga tegema, et viimasel minutil valmis saada. AGA igal asjal on ka hea külg, kui see nädal nüüd läbi saab, siis on ainult semestri tähtsaim eksam vaja ära teha ehk siis praktiline eksam ja peale seda on Kõik läbi. Jah, kõik läbi.
Algab praktika aeg ehk puudub õppimine ja muu jama :)

Aga raske nädalal ellujäämiseks on mul piparkooki ja granaatõuna (mu lemmmik) ning paar head mõtet.

:)

2006-11-18T11:42:00.000-08:00

Surfasin juhuslikult aiesec.net lehel ja mida ma näen. Mind valiti siiski aieseci aastakonverentsi üheks korraldusmeeskonna (OC) liikmeks :P wuhhuu wuhhuu wuhhhuuu. Koheselt valdas mind õnnejoovastus, oleks tahtnud ringi hüpata naguke ja sekund hiljem hirm. Kas me saame sellega hakkama?! Meie, kõigest 5 liikmeline meeskond, kellest enamusele on see esimene kord. Ja see pole mitte tavaline "üheöö" pidu, vaid 4 päevane konverents, millel on oma mõte ja tähtsus. Peale mõtlemispausi jäi püsima siiski rõõmu tunne, sest hea on teada, et mulle on usaldatud selline ülesanne ja me saame sellega veel hakkama!! :)

ming mäng mong

2006-11-18T10:19:00.000-08:00

This is a bing.
a what?
a bing.

Küll oli pikk reedene päev. Aga see et see pikk oli ei tähenda, et see mulle ei meeldinud. Peale kooli ja tööd kiirelt kodust läbi ja algas sõit Tartu poole. Rongiga. Nagu aieseci inimestele kohane, ei passinud me niisama, vaid mängisime igasugused tobedaid mänge, mis olid väga lahedad :P Tartus kostitati meid pannkookidega ja läks peoks. Pidu kestis 04ni, mul vähemalt, sest 04.30 hakkasime tagasi Tallinna poole sõitma ja ütleme nii, et hommikuks olin kodus vähemalt ja magasin ülejäänud päeva maha. Kokkuvõtteks, kuigi sõitmist oli palju, siis korvab see ikkagi selle aja, mil sai koos veedetud jälle ääretult ülimalt lahedate inimestega. Lihtsalt seletamatu.

This is a bong.
a what?
a bong.

Happy b day sircus new blog

2006-11-17T23:14:00.000-08:00

Well Well..
Ajendatult Kaisa küsimusest, kuidas Sireti blog elab, mida Siret pole juba ammu ammu külastanud otsustas Siret alustada puhta lehega ja teha endale uue blogi. Loodame, et Kaisa on ka nüüd rahul. See on lihtsalt sissejuhatuseks nüüd, sest tegelikul ma pean nüüd tööle ruttama ja siis Tartusse, kus on AIESECi pannkoogi piduuuuuu :P Hope it's fun. :P

Maybe later.